Emakeeleõpetuse sõber

Emakeeleõpetuse sõber on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi (EES) alates 2009. aastast antav aunimetus, millega tunnustatakse Eestis või välismaal tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud emakeeleõpetajate seltsi eesmärke. Aunimetust ei anta emakeeleõpetajate seltsi liikmetele.^[1]

Emakeeleõpetuse sõbrad[muuda | muuda lähteteksti]

2009 – Kaja Kärner
2010 – Ülo Vooglaid
2011 – Mari Tarand
2013 – Toomas Hendrik Ilves
2014 – Märt Treier
2015 – Fred Jüssi, kes on jaganud sügavaid mõtteid alati kaunis emakeeles, kelle loengud "Ööülikooli" sarjas pakuvad õppematerjali emakeeleõpetajaile ja kuulamisainet igale emakeeles mõtlevale inimesele; kes on viinud mitme põlvkonna jagu kuulajaid-lugejaid oma loomuliku keelekasutuse kaudu looduse juurde, kuid olnud loodusest jutustades paljudele eeskujuks hea väljendusoskuseni jõudmisel. Loomulik, tähendusrikas, selge – neid emakeelele omaseid jooni kannavad ka Fred Jüssi räägitud ja kirjutatud lood.^[1]
2016 – Kristiina Ehin, sest Ehini aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse. Kristiina Ehin on oma sõna jõuga õpilastesse külvanud loovuse väljakutset ja loomisindu, kirjutamiskunstis osalemise julgust. Tema mõtte- ja sõnateod lähevad korda nii eesti keele õppijaile kui ka õpetajaile.^[1]
2017 – Ivo Linna, kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles ja on Vikerraadio mälumängu "Miniturniir" saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks, toetades mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.^[1]
2018 – Gaute Kivistik, kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. "Rohke Debelaki libauudised" oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli. Gaute Kivistik on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust. Tuues paljude kaasmaalasteni eesti keele ilu ning sõnarikkuse, toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.^[1]
2019 – Maarja Vaino, kes on järjekindlalt aidanud teadvustada eesti keele ja kultuuri kaitsmise vajadust ja panustanud sellesse nii sõna kui ka teoga. Ta on näidanud oma ettevõtmistega eeskuju, kaasanud ühiskonna gruppe eri tasanditel ja otsinud lakkamatult võimalusi eesti keele ja kirjanduse elujõu kindlustamiseks. Oma sõnavõttude ja tegudega toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.^[1]
2020 – Anu Lamp, kes selge ja korrektse keelekasutusega on kasvatanud noort teatrikülastajat hindama eesti keele kaunikõlalisust ja ilmekust, kuulama ja mõistma emakeelset sõnumit, tunnetama selle väärtust. Tema sihikindel ind noorte näitlejatega keelearmastuse kurvides seigeldes on imetlusväärne. Ta on oma tegevusega jõustanud emakeeleõpetust ja toetanud EESi eesmärke.^[1]
2021 – Eesti Keeletoimetajate Liit, kes seisab eesti kirjakeele normi ja hea eesti keele eest, hinnates selle rakendamisel korda ja kvaliteeti. Eesti Keeletoimetajate Liit on emakeeleõpetajaid kaasanud olulistesse aruteludesse, toetades nii emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.^[1]
2022 – Joonas Hellerma, kes oma täpse ja isikupärase sõnakasutusega intervjueerib kultuuriliselt tähenduslikke inimesi ning käsitleb asjatundlikult keele- ja kirjandusteemasid ETV saates "Plekktrumm", mis on suurepäraseks õppematerjaliks eesti keele ja kirjanduse õpetamisel. Tema eesti keele ja kirjanduse armastus, väärtustamine ja esiletõstmine ning kõrgetasemelised telesaated toetavad emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ning emakeeleõpetuse väärtusi.^[1]
2023 – Karl-Erik Taukar, muusik ja telesaatejuht, kes popi ja noortepärase keelekasutuse juures hoiab superkangekaelselt ja vääramatu jõuga kinni emakeele heakõlalisusest, kellel on ambitsiooni end väga heas emakeeles väljendada, keelt tutskelt arendada ning vajadusel julgust manitseda õigekeelsusele. Ta söandab luua ja laulda emakeeles ning on sellega kõigile eeskujuks. Tema isemeelne, visa emakeele eelistamine praeguses heitlikus ajas hoiab au sees eesti keelt ning toetab sellega emakeeleõpetajate seltsi põhimõtteid ja emakeeleõpetuse väärtusi.^[2]