Georg Ots (laev)

Georg Ots
	Parvlaev Georg Ots liinil Tallinn–Helsinki (1998)
Tüüp	Reisilaev
Klass	Dmitri Šostakovitš-klass (modifitseeritud); (Georg Ots-klass, projekt B-493)
IMO number	7625835
Kutsung	UDVC
Jääklass	1B
Omanik	Riigiettevõte (FGUP) "Rosmorport" → Primorje krai
Lipuriik	NSVL → Eesti → Venemaa
Kodusadam	1980–1992: Tallinn; 1992–2002: Tallinn; 2002–2011: Peterburi; 2011–2014: Vladivostok
Sõsarlaevad	Dmitri Šostakovitš, Mihhail Suslov, Konstantin Simonov, Lev Tolstoi, Mihhail Šolohhov ja Konstantin Tšernenko
Ajalugu
Ehitaja	Adolf Warski nimeline Szczecini Laevatehas, Szczecin, Poola
Kiil pandud	23. aprill 1979
Vette lastud	10. november 1979
Teenistusse võetud	25. mai 1980
Teenistusest välja arvatud	2013
Staatus	Lammutatud
Tehnilised andmed
Pikkus	134,0 m
Laius	21,0 m
Süvis	5,7 m
Kogumahutavus	12 549
Peamasin	Wärtsilä Sulzer-Zgoda 6 LZ40/48 dieslar (4x3199 kW)
Kiirus	20 sõlme
Reisijakohti	1200
Kajuteid	101 (368 voodikohaga)
Kajutikohti	374
Rajameetreid	315
Autokohti	120 (14–150 sõiduautot)

Georg Ots (vene keeles Георг Отс) oli Eesti Merelaevanduse ja hiljem Venemaa riigiettevõtte Rosmorport parvlaev.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laev ehitati 1980. aastal Adolf Warski nimelises Szczecini Laevatehases (Szczecin, Poola) ja sai nime laulja Georg Otsa järgi. Laev kuulus Georg Ots-klassi (projekt B-493, modifitseeritud Dmitri Šostakovitš-klass). Laev ehitati Eesti Merelaevanduse jaoks ja see hakkas sõitma Tallinna–Helsingi liinil laeva Tallinn asemel.

1986. aastal sõitis Georg Ots Reykjavíkki, et majutada laeva pardal Mihhail Gorbatšovi ja tema kaaskonda tema kohtumise ajal Ronald Reaganiga.

1992. aastal, pärast Tallinki ja Eesti Merelaevanduse müügiüksuste ühendamist, hakkas Georg Ots sõitma Tallinki kaubamärgi all.

1993. aastal reisilaev moderniseeriti ja üks tekk ehitati ümber autode veoks.

2000. aastal võeti laev Tallinna–Helsingi liinilt maha.

2002. aastal müüdi laev Venemaale, kus see hakkas tegema reise Kaliningradi (Baltiisk)–Peterburi liinil.

2010. aasta suve lõpul otsustas laevaomanik Rosmorport saata laeva Vladivostokki. Georg Ots läbis septembris Põhja-meretee ja saabus 9. oktoobril Vladivostokki. Seal laev renoveeriti.

28. aprillil 2012 juhtus laevaremonditehases avarii, mille tõttu Georg Ots oli saanud kere- ja sõuseadme vigastuse. Laeva valmisolek külaliste vastuvõtmiseks oli kahtluse all.^[6]

1.–8. septembrini 2012 Russki saarel aset leidnud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) riikide tippkohtumisel kasutati Georg Otsa samamoodi nagu ristluslaeva Legend of the Seas ujuvhotellina.^[7]

2013. aasta algusest seisis laev Zhoushanis (Zhoushan Asia Pacific Dockyard Co., Ltd.), kus seda oli plaanis renoveerida.^[8] Selle asemel aga müüdi Georg Ots hoopis lammutamiseks.^[9]

2018. aasta 13. märtsil kõneles Eesti meremuuseumis toimunud merefoorumil Georg Otsast Ülo Kollo, kes oli üle 12 aasta selle kapten.^[10]

Laeva üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Laevas oli restoran ja neli baari. Laeva ristiema on õmbleja Elvi Koolmeister.

Georg Otsa kaptenid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Kollo 1980–1992 (seejärel Tallinki peadirektor, hiljem tehnikadirektor)
Viktor Kala (asenduskapten 1980-ndatel, igal aastal poolteist kuud)
Valdo Heinla 1988–1992 (seejärel E-Liini ASi, hiljem Paldiski Lõunasadama direktor)
Arvo Andresson 1992 (seejärel Estonia kapten)
Rein Erlach 1992–1997 (hiljem Fantaasia ja teiste Tallinki parvlaevade kapten)
Ants Lohk (aastast 1992)
Aivo Pitk (aastast 1997)
Igor Maralov (2009. aastani)
Igor Jenjkov (2010. aastani)^[11]
Andrei Bondartšuk^[12]