Narva Peetri kirik
| Narva Peetri kirik | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Narva |
| Ehituse algus | 1885 |
| Ehituse lõpp | 9. november 1886 |
| Aadress | Valge tänav 2, Narva |
| Koordinaadid | 59° 22′ 45″ N, 28° 11′ 44″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Ehitusmaterjal | paekivi |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Rudolf Bernhardt |
Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel.[1]
Kirik valmis 1886. aastal. 1944. aastal lõhkusid Nõukogude Liidu pommituslennukid kiriku katuse ning hoone lammutati pärast 1953. aastat.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kiriku ehitamist alustati 23. juunil 1885. Projekti autor oli Peterburi insener Rudolf Bernhardt. Ehitamiseks kasutati bastioni müüridest võetud tahutud paekivi.[1]
Narva linnaelanikele mõeldud Peetri kirik valmis 1886. aastal, Kreenholmi Manufaktuuri direktori Ludwig Knoopi toel. Peetri kiriku pühitses 21. novembril 1886, Peterburi kindralsuperintendent Cornelius Laaland. Kirikuhoone oli neljakandilise põhiplaaniga saali tüüpi kirik 1200 istekohaga. Kiriku lääneküljel oli kellatorn, mis lõppes teravatipulise tornikiivriga. 9. novembril 1886 pühitseti kirik apostel Peetrusele.[1]
1902. aastal asutati kiriku juures heategevusega tegelev Naisterahva selts. 1916. aastal asutati Peetri koguduse Vaesteabi selts vaestemaja hooldamiseks. Peetri kiriku kogudusele kuulus kalmistu Siivertsis. 1925. aastal asutati noortekoondis Astra, mille liikmed koondusid spordi, muusika ja kirjanduse ringidesse, ning 1931. aastal rajati pühapäevakool.[1]
Eesti Vabadussõja ajal sai kirik pommitamiste tõttu kannatada, kuid taastati ja parandati põhjalikult 1923. aastal.
1944. aastal, teise maailmasõja ajal, lõhkusid Nõukogude Liidu pommituslennukid kiriku katuse. Kirik lammutati pärast 1953. aastat ja selle kive kasutati Narva raudteejaamahoone ehitamiseks.[1]
Narva Peetri kogudus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Narva Peetri kogudus ja Siivertsi kalmistu
17. sajandist tegutses Narvas eesti kogudus soome koguduse koosseisus Rootsi kirikus. 19. sajandi teisel poolel asutati kaks iseseisvat eesti kogudust – linna ja tööliste oma. 19. sajandil kuulusid Narva eestlased, valdavalt soomekeelsesse Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku kogudusse. 1863. aastast peeti ka Narva Mihkli kirikus järjekindlalt eestikeelseid jumalateenistusi[2].
1866. aastal anti andis Peterburi konsistoorium poolt luba seada Narva eestlaste jaoks sisse eraldi kirikuraamatud, seda kuupäeva - 22. oktoober 1866, luges Narva Peetri kogudus oma sünnipäevaks. Narva eestlaste kogudust teenis pastor Ferdinand Tannenberg. 1872. aastal liitusid Narva Peetri kogudusega, Kreenholmi eestlased, kes enne seda kuulusid Vaivara kogudusse. Narva linna tolleaegse kuulumise tõttu Peterburi kubermangu koosseisu, kuulusid Narva Mihkli koguduse eestlased VELK Peterburi, Kreenholmi eestlased aga VELK Eestimaa konsistooriumi alla. Jumalateenistusi peeti Narva Mihkli kirikus[2]. 1880. aastast kasutas Narva linna eestlaste kogudus vennastekoguduse palvemaja.
1884. aastal valmis Narva Aleksandri kirik Kreenholmi Manufaktuuri töölistele, Narva Aleksandri kirik tegutses Vaivara koguduse abikirikuna. 1886. aastal valmis aga Kreenholmi Manufaktuuri direktori Ludwig Knoopi toel[2] Narva linnaelanikele mõeldud Peetri kirik.
Narva Peetri koguduse pastorid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Kategooria:Narva Peetri koguduse vaimulikud
- Ferdinand Gottlieb Tannenberg, 1885–1906, Narva Peetri eesti koguduse õpetaja
- Georg Steinfeldt (Kiviste), 1910–1937, Narva Peetri koguduse õpetaja
- Einar-Hilarius Kiviste, 1937–1944, Narva Peetri koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Narva Muuseumi arhiiv[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Peetri kogudus, e-kirik.eelk.ee, 24. nov. 2022