Narva Johannese kogudus
Narva Johannese kogudus (ka Narva Jaani kogudus) oli luterlik kogudus, mis enne Teist maailmasõda kasutas Narva Johannese kirikut (hävis 1944). Narva Johannese kogudusele kuulus hoone Helsingi tänav 9.
Koguduse õigusjärglane on 2000. aastast Narva Aleksandri kogudus.
Reformatsioonist saadik eristati Narva Johannese kirikus eesti ja saksa kogudust, kummalgi olid oma pastorid. Tõenäoliselt juba 16. sajandil ehitas eesti kogudus endale eraldi kiriku. Pärast Narva vallutamist rootslaste poolt 1581. aastal loodi Narvas ka rootsi ja soome kogudused[1].
Johannese kirik oli algul rootsi luteriusu riigikiriku peakirik Narvas ja Ingerimaa kubermangus. 1691. aastal avati Narvas Püha Johannese koguduse vaestemaja[2]
Narva elanike küüditamise järel Narvast 1708, vene ortodoksi kiriku kirik, õigeusu kogudus pühitses selle 29. juunil 1708 Issanda Muutmise peakirikuks[1].
1718. aastal lubati 1708. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti 1733. aastal kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu Münnichi, Bironi, Ostermanni ja Novgorodi piiskopi Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor Caspar Matthias Rodde selle 1734. aastal Ristija Johannese kirikuks ehk saksa Jaani kirikuks[1]. 1727. aastal kui oli valminud Narva uuslinnas Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik, liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus.
1939. aastast oli Narva Jaani kirik eesti koguduse kirik, 1939. aastal pidas esimese eestikeelse jumalateenistuse, 26. novembril Narva Aleksandri koguduse abiõpetaja Eduard Niggol[3], kogudus kuulus EELK Narva-Alutaguse praostkonda.
Narva Johannese kiriku pastorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1533... luteri usu koguduse pastor
- 1539–1542, Hermann Gronau, Narva Johannese koguduse pastor[1][4]
- 1627–1646, Martinus Beer, saksa koguduse pastor[5]
- 1628–1646, Martinus Beer, ülempastor[6]
- Johannes Petri, 1628[7], Narva rootsi koguduse pastor
- 1638, Ericus Johannis Falck, Narva rootsi ja soome[8][7] koguduse, Narva konsistooriumi assessor, Narva toompraost (1638)[9][10], Alutaguse praostkonna praost, 1641–1645[11]
- Per Larsson Brommius, 1648[12], Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor, Narva ja Ingerimaa superintendent 1663–1664
- 1650–1655, Salomon Matthiae, saksa koguduse pastor[6]
- Ericus Johannes Albogius, Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor
- Johannes Rudbeckius noorem, 1657–1663, Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor, 1658 ka superindendant
- 1660–1665, Salomon Matthiae, saksa koguduse pastor/Narva Johannese kiriku ülempastor[13]
- Lars Elfdal, 1665–1667[7], seejärel pastorina superintendent
- 1671, Simon Blanckenhagen[1], Narva Johannese kiriku ülempastor[6]
- 1674, Herbert Ulrich[6]
- 1688–1691, Georg Gnospelius[6][14], Narva Johannese kiriku ülempastor ja 1688–1691, Georg Gnospelius noorem, saksa koguduse pastor[15][16]
- Joachim Balck[1]
- Georg Quinter[1]
- 1691–1692, Ulrich Poorten, Narva Johannese kiriku ülempastor[6]
- 1692–1696, Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696), Narva Johannese kiriku ülempastor[6]
- 1696–1699, Herrmann Herbers, Narva Johannese kiriku ülempastor[6]
- Johannes Andreas Helwig, koguduse pastor 1697–1701, Narva Johannese kiriku ülempastor(1699–1708)[6] ja Narva konsistooriumi assessor
- Johannes Rungius (1666–1704), Narva toomkiriku rootsi koguduse pastor 1701–1704, Ingerimaa superintendant 1701–1704
- Heinrich Bruiningk, koguduse pastor 1701–1710 ja Narva konsistooriumi assessor
- Johann Justin Schmalenberg, 1711–1723
- Caspar Matthias Rodde, 1720–1743
- Johann Andreas Hartkop, 1743–1755, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Johann Govinius, 1755–1775, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Johann Heinrich Lange, 1777–1788, , Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Friedrich Ludolf Treufurt, 1788–1798, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Samuel Traugott Andreae (1768–1823)[17], 1799, Narva Johannese koguduse pastor[18], superintendent Narvas, Narva konsistooriumi president[19]
- Friedrich Knorre, 1800–1805, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Jacob Andreas Makowski, 1807–1820, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Heinrich Friedrich Dieckhoff, 1820–1826, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- August Wilhelm Ernst, 1827–1862, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Konstantin Hunnius, 1831–1868, Narva Johannese koguduse abipastor (kompastor), teenis ka filiaalkogudustes Oudovas (alates 1856) ja Jamburgis
- Ferdinand Gottlieb Tannenberg, 1863–1885, Narva Johannese koguduse pastor, alates 1866. aastast teenis Narva Johannese koguduse juurde moodustatud Narva Johannese eesti koguduse pastorina[20]
- Georg Karl Christian Hoffmeister, 1868–1887
- Johannes Eduard Robert Hörschelmann, 1888–1913, Narva Johannese koguduse pastor
- Johannes Heinrich Luther, 1913–1918, Narva Johannese saksa koguduse pastor
- Wilfried Kraack, 1919–1939, Narva Johannese saksa koguduse õpetaja
1939. aastal lõpetas eksistentsi Saksa praostkonna Narva Püha Johannese saksa kogudus
Narva Jaani kogudus[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aastal moodustati Johannese saksa koguduse asemel EELK Narva Jaani kogudus.
Narva Jaani kiriku õpetajad[muuda | muuda lähteteksti]
- Oskar Pastik, 1939–1940 Narva Jaani koguduse õpetaja
- Elmar Tõldsepp, 1940–1941, Narva Jaani koguduse õpetaja
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Narva Aleksandri kogudus, Narva Aleksandri Suurkirik
- Narva Peetri kogudus, Narva Peetri kirik
- Narva Mihkli kogudus, Narva Mihkli kirik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva Jaani, e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022
- ↑ Heiki Raudla, 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis, KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 85
- ↑ Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus., Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939
- ↑ Liivi Aarma, 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: G. ja T. Aarma Maja OÜ, lk 91
- ↑ Das Inland 1836 nr 36, seite 593
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 69
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 67
- ↑ Ericus Johannis Falck blev 1638 kyrkoherde i svenska och finska församlingarna i Narva och prost i Allentaken (ej domprost). Han dog i Narva 1645, sok.riksarkivet.se
- ↑ Falkenfelt nr 1180. Erik Johansson Falk. Domprost i Narva 1638. Död 1645, www.adelsvapen.com
- ↑ Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 106. Erik Johansson Falk (tab. I). Domprost i Narva 1638; † 1645.
- ↑ Ericus Johannis Falck, TLÜAR rahvusbibliograafia isikud
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 62
- ↑ Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 7. Salomo Matthiae, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 60-61
- ↑ Gnospelius, Georg (-1691), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Georg Adelheim, "Revaler Ahnentafeln. 56. V. Arpshoven" Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 2
- ↑ Gnospelius, Georg (1641-1691), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ Samuel Traugott* (1768-1823), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Von Traugott Andrae, Pastor an der Lutherischen St. Johanniskirche in Narva, www.ester.ee
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 55, Andreae (Samuel Traugott)
- ↑ Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk. 127-128
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, lk 67-72
- E. H. von Busch. Ergänzungen der Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen und Schulwesens der Ev-Luth: Gemeinden in Russland, Band 1, 1867, Haessel, seite 73-74